CO₂ projekti valikukriteeriumid


Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2010.a kabineti istungil heaks kiidetud objektide valikukriteeriumid:

a) CO₂ sääst – objektid jaotati mahult kolme võrdsesse gruppi (A, B, C) vastavalt ühe mln krooni investeeringu kohta eeldatavasti kokkuhoitavale CO₂ kogusele. Objektid energiasäästuga üle 8,1t ühe mln krooni kohta on määratud A gruppi, energiasäästuga alla 4,2t ühe mln krooni kohta on määratud C gruppi ning vahepealsed objektid B gruppi. Kriteerium on kooskõlas heitmekvoodi kauplemissüsteemi eesmärgiga tagada investeeringute tulemusel võimalikult suur CO₂ sääst. Kulude ja CO₂ säästu osas tuginetakse KOVde esitatud andmete alusel kujunenud Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS) lõpphinnangule. Hinnangud on antud konservatiivselt ja üldistele näitajatele tuginedes, võttes arvesse tehtavate tööde iseloomu ja kasutatava energia CO₂ emissiooni. CO₂ emissiooni arvutamisel on kasutatud TTÜ Eesti Energeetika Instituudi (autor Inge Roos) arvestatud CO₂ eriheiteid kütuste põletamisel sõltuvalt kütuse liigist. Kaugkütte osas on arvestatud trassi kadudega 20%.

b) Kasusaajate arv – haridus- ja kultuuriobjektid jaotati eraldi mahult kolme võrdsesse gruppi (A, B, C), võttes aluseks kasusaajate arvu investeeritud ühe mln krooni kohta. Haridusobjektide puhul on objektid rohkem kui 45 kasusaajaga ühe mln krooni kohta määratud gruppi A, vähema kui 19 kasusaajaga ühe mln krooni kohta gruppi C ja vahepealsed objektid gruppi B. Kultuurivaldkonnas on objektid rohkem kui 53 kasusaajaga ühe mln krooni kulu kohta määratud gruppi A, vähema kui 20,77 kasusaajaga ühe mln krooni kohta gruppi C ja vahepealsed objektid gruppi B. Sotsiaalvaldkonna objektid määrati kõik gruppi A. Kriteeriumi eesmärk on vahendeid suunata võimalikult paljude kasusaajateni ja seeläbi tagada avaliku teenuse osutamise kvaliteedi maksimaalne tõus. Kasusaajate arvu osas on aluseks võetud KOVide esitatud andmed. Kulude osas on arvestatud RKAS hinnanguid.
 
c) Regionaalsed piirsummad – 50% on jaotatud 5 regiooni (Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise üksuste järgi NUTS III tasand) vahel võrdselt ning 50% jaotuse aluseks on regiooni elanike arv (tulemus ümardatud täisarvuni). Eeltoodust lähtuvalt on arvestuslikud piirsummad järgmised: Põhja-Eesti 30%, Lõuna-Eesti 23%, Kirde-Eesti 16%, Lääne-Eesti 16%, Kesk-Eesti 15%.

d) Järjekord – objektid järjestati eelnevalt toodud kriteeriumite alusel vastavalt CO₂ emissiooni vähenemisele investeeritud mln krooni kohta.

Vajadusel kohendatakse kriteeriume vastavalt saastekvootide ühikute ostja soovidele või vajadustele.

Eelkirjeldatud kriteeriumide järgi grupeeritud objektide seast ostjale esitamisele minevate gruppide järjekord on järgmine (enne järgmisest grupist objekte ei valita, kui eelneva grupi objektid ei ole esitatud):

     1) AA objektid (A CO₂-sääst, A kasusaajad);
     2) BA objektid (B CO₂-sääst, A kasusaajad);
     3) AB objektid (A CO₂-sääst, B kasusaajad);
     4) BB objektid (B CO₂-sääst, B kasusaajad);
     5) AC objektid (A CO₂-sääst, C kasusaajad);
     6) BC objektid (B CO₂-sääst, C kasusaajad).

AA grupis on objekte kogusummas 52,5 mln eurot.

Valitakse igas regioonis järjekorras (kriteerium „d“ alusel) esimesel kohal olev objekt. Kui selle kulu ei mahu piirsummasse, võetakse samast regioonist järgmine sobiv objekt. Kui ühes regioonis saavad objektid otsa (või ei ole sealt võtta piirsumma sisse jäävaid), siis jaotatakse allesjääv summa teiste regioonide vahel samas proportsioonis. Gruppide BA  ja AB objekte käsitletakse küll eelpool toodud eelistusjärjekorras (st BA enne AB-d), aga regionaalset jaotust arvestades. Kui mõne regiooni BA-objektid on kõik juba paketeeritud, siis selle regiooni osas jätkatakse regiooni koefitsiendi (st paketi tegemisel proportsionaalse kavandatava investeeringumahu) piires sama regiooni AB-objektidega. Regionaalsed piirsummad on arvestuslikud (suunavad) ning tegelik jaotus võib sellest erineda. Piirsummasid ei arvestata iga paketi kohta eraldi. CO₂ säästu järgi gruppi „C“ või ärivaldkonda määratud objekte ei rahastata. „Muu“ valdkonna objekte rahastatakse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide loendi ammendumisel.

Välja valitud objektiga seotud abikõlblike tööde kogumaksumuse ja saavutatava CO₂ kokkuhoiu hilisem täpsustamine ei mõjuta tehtud valikuid. Erandiks on juhud, kui CO₂ säästu ei ole võimalik saavutada teostades töid ette nähtud vahendite piires.

Investeeringute meetme rakendamise põhietapid


1) Rahandusministeerium koostab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kriteeriumide alusel objektide paketi. Vajadusel täpsustab RKAS objektide andmeid;
2) koostöökokkulepete sõlmimine KOVide, Rahandusministeeriumi ja RKAS vahel investeeringutoetuse eraldamiseks KOVile tingimusel, et investeeringuteks vajalikke hankeid volitatakse riigihangete seaduse alusel tegema RKAS;
3) investeeringute detailse kava koostamine RKAS poolt koostöös KOViga;
4) investeeringute kava kinnitamine ja sellest lähtuvalt täpsustatud summas toetusotsuse tegemine Rahandusministeeriumi poolt;
5) projekteerimis-, ehitus-, omanikujärelevalve jm hangete korraldamine RKAS poolt kooskõlastatult KOViga;
6) KOV ja RKAS poolt kinnituste andmine Rahandusministeeriumile ehitustööde abikõlblikkuse ning esitatud arvete korrektsusele enne tööde teostajatele väljamaksete tegemist;
7) jooksva aruandluse ning hilisema aastaaruandluse jaoks vajaliku informatsiooni koondamine RKASi poolt ja esitamine Rahandusministeeriumile.