Korduma kippuvad küsimused

K: Kui suur on omafinantseering?
V: Abikõlblike kulude teostamiseks omaosalust ei nõuta.

K: Kas peame objekti Riigi Kinnisvara ASle  (RKAS) andma?
V: Objekti omanik volitab RKASi korraldama investeeringute tegemiseks vajalikke hankeid, juhtima ehitusprotsesse ja teostama omanikujärelevalvet. Objekt jääb selle senise omaniku  omandusse.

K: Mis juhtub, kui töid ei ole võimalik teostada esialgu pakutud kulu piirides?
V: Võimalik on vähendada tööde ulatust. Olenevalt paketi teiste objektide tegelikust teostamise maksumusest võib olla võimalik ka kululimiiti suurendada. See selgub kõigi sama paketti kuuluvate objektide hangete läbiviimise järgselt ja CO2 ostjate nõusolekul.

K: Miks ei ole avalikustatud koondnimekirjas ära toodud objektide maksumust ja kokkuhoitava CO2 kogust?
V: Nimetatud andmed lähevad ostjaga sõlmitavasse lepetesse ning on seetõttu konfidentsiaalsed.

K: Kui objekti samad tööd on paralleelselt saanud positiivse otsuse mõnest muust meetmest toetuse saamiseks, siis kas on mõtet oodata CO2 rahastamisotsuse selgumist?
V: Sellisel juhul arvatakse objekti mujalt rahastavad tööd CO2 nimekirjast välja.

K: Mida peab toetuse saaja ette võtma, kui riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise käigus täpsustatakse riigihanke korraldamiseks  prognoosmaksumust, ning see erineb rahandusministri käskkirjaga kinnitatud investeeringu kavas fikseeritud maksumusest?

V:Toetuse saaja peab koostöös RKASiga esitama investeeringute kava  muutmise ettepaneku, kui lepingu täitmise käigus (sh riigihanke korraldamise eel täpsustatud prognoosmaksumuse tegemisel) selgub, et projekti tegelik maksumus ületab investeeringute kavas prognoositud maksumust. Seega, kui kohe selgub, et raha ei jätku, tuleb hinnata kogu projekti teostatavust esialgse toetussumma piires ning otsustada ja ette valmistada ka investeeringu kava muudatused (tööde mahu vähendamine kogu projekti kontekstis, omavahendite leidmine või projekti lõpetamine – Rahandusministeerium võib otsustada lisavahendite eraldamise, kui rohelise investeerimisskeemi vahendid seda võimaldavad).

Kui riigihanke korraldamiseks täpsustatud prognoosmaksumus on väiksem, siis investeeringute kava muudatust esitama ei pea. See jääb nö reservi järgmistele selle objekti töödele ning vajadusel  tuleb edaspidi teha ettepanek investeeringu kava  muutmiseks, kui mingis etapis raha puudu jääb. Lõplik investeeringu maksumus peaks selguma projekti viimase hanke tulemuste põhjal, misjärel Rahandusministeerium otsustab ülejäävate vahendite kasutamisotstarbe.

(Väljavõte kohalike omavalitsuste objekte puudutavate määruste seletuskirjast kava muutmise kriteeriumide kohta:
1) toetuse saajal võimalus asendada antud objektil töid eeldusel, et nende eeldatav maksumus jääb nende esialgselt esitatud hinnatud kulusumma piiresse;
2) esitatud summat ületavalt uusi töid investeeringu kavasse  ei panda, v.a juhul kui  toetuse saaja maksab ületava osa omavahenditest;
3) asendatavad tööd peavad andma kuluühiku kohta eeldatavalt vähemalt sama palju CO2 kokkuhoidu kui nimekirjas olev väikseima säästuga objekt.)

K: Mida peab toetuse saaja ette võtma, kui riigihanke korraldamisel projekteerimistöödele selgub, et eduka pakkumuse maksumus erineb kinnitatud investeeringu kava prognoosist? Kuidas käituda prognoosi ja lepingulise maksumuse erinevusega?

V: Kui pakkumus erineb kinnitatud investeeringu kava prognoosist ja ületab kavas kinnitatud maksumust, siis tuleb toetuse saajal koostöös RKASiga enne hankelepingu sõlmimist esitada investeeringute kava muutmise ettepanek vastavalt määruses ettenähtule.

Kui lepingu maksumus kujuneb väiksemaks, siis kava muutmise ettepanekut esitama ei pea.

K: Mida peab toetuse saaja ette võtma, kui riigihanke korraldamisel ekspertiiside teostaja leidmiseks, ületavad esitatud hinnapakkumised prognoositut? Millised on toetuse saaja poolsed korrektsed probleemi lahendamisele suunatud tegevused?

V: Toetuse saaja peab esitama koostöös RKASiga ministeeriumile  investeeringute kava muutmise ettepaneku selliselt, et oleks võimalik antud hankemenetluse raames investeeringute kava muuta ning ikkagi leping sõlmida – finantseerides siis kallinemist omavahendite, muude tööde või rohelise investeerimisskeemi võimalike lisavahendite arvelt. Kui lisavahendeid ei ole võimalik leida, siis tuleb projekt lõpetada.

K: Kuidas peab toetuse saaja käituma ehitustööde tellimise riigihanke läbiviimise protsessis, kui investeeringute kavas kirjeldatud ja varasemalt korraldatud tööde (ekspertiisid, uuringud, projekteerimistööd, omanikujärelevalve) maksumus erineb reaalselt tehtud kulutustest (on suurem või väiksem)? Kas ühe kulukoha vähemkasutuse arvelt võib suurendada teise kulukoha suurust ületamata objekti investeeringute kava kogumahtu?

V: Kui investeeringute kavas kinnitatud maksumus on suurem, kui reaalselt tehtud kulutused, siis toetuse saaja esialgu mingeid ettepanekuid investeeringute kava muutmiseks tegema ei pea. Ülejääv osa on reserv järgmistele selle objekti töödele.

Kui investeeringute kavas kinnitatud maksumus on väiksem, kui reaalseid kulutusi vajalik teha, siis määruse § 9 lõike 4 alusel peab toetuse saaja kooskõlastatult investeeringute teostamise korraldajaga ehk RKASiga esitama ministeeriumile investeeringute kava muutmise ettepaneku.

Määruse § 9 lõikes 3 on sätestatud ka printsiip, et kui rohelise investeerimisskeemi vahenditest ei piisa kõikide esitatud investeeringute kavade täies mahus rahastamiseks, jäetakse investeeringute kavadest välja kõige vähem energiatarbimise kokkuhoidu andvad tööd, mille ära jätmine ei ole takistuseks muude tööde teostamisel.

Projekti teostamisel ilmnevad hädavajalikud täiendavad tööd ilma milleta poel võimalik investeeringute kavas toodud töid teostada:
Toetuse väljamaksmisel peab Rahandusministeerium juhinduma määruse paragrahvist 5, mis sätestab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.
Paragrahv 5 lõike 3 alusel peavad kõik abikõlblikud kulud olema investeeringute kavas kirjeldatud ja dokumenteeritu. See tähendab, et  projekti käigus tehtavad tööd peavad olema kajastatud investeeringute kavas. Kui projekti teostamise käigus tekib vajadus täiendavateks töödeks (näiteks ekspertiisid), mida kavas kirjeldatud ei ole, ka sellisel juhul tuleb investeeringute kava muuta. Sõlmitud Koostöö- ja käsunduslepingu alusel võib ettepaneku kava muutmiseks teha ka ministeerium.