Kinnitatud ainuaktsionäri poolt 06.06.2014

RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTSI  PÕHIKIRI


1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT

1.1. Aktsiaseltsi ärinimeks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi Aktsiaselts).
1.2. Aktsiaseltsi asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.

2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND

2.1. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Äriseadustikust, teistest õigusaktidest, Heast Ühingujuhtimise Tavast ning käesolevast põhikirjast.

3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHITEGEVUSALA

3.1. Aktsiaseltsi eesmärgiks on peamiselt riigile kui ainuaktsionärile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes.
3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusaladeks (tegevusvaldkondadeks) on:
 3.2.1. kinnisvara haldamine ja hooldamine;
 3.2.2. kinnisvara arendamine ja kinnisvarainvesteeringud (sh remonttööd);
 3.2.3. kinnisvara ost, müük ja üürile andmine;
 3.2.4. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve.

4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on kuuskümmend viis miljonit (65 000 000) eurot ja maksimumkapital on kakssada kuuskümmend miljonit (260 000 000) eurot.
4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on ükssada (100) eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle.
4.3. Aktsiate kohta peab aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja.
4.4. Aktsiad on vabalt võõrandatavad.

5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE

5.1. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras.

6. AKTSIATE EEST TASUMINE

6.1. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega.
6.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda Aktsiaseltsi pangaarvele.
6.3. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuses ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõuet. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab Juhatus, kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib audiitor.
6.4. Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest.

7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

7.1. Aktsiaseltsi juhtorganid
Aktsiaseltsi organiteks on:
    1) aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
    2) juhatus;
    3) nõukogu.

7.2  Üldkoosolek
7.2.1. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.
7.2.2. Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas nelja (4) kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest. Korralise Üldkoosoleku toimumise aja ja koha määrab juhatus. Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses ettenähtud juhtudel.
7.2.3. Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu.
7.2.4.  Üldkoosoleku pädevuses on Äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu nõudel.
7.2.5.  Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra.
7.2.6. Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, järgides seadustes sätestatut, sh Aktsiaseltsi ärisaladuse konfidentsiaalsust.

7.3  Juhatus
7.3.1.    Juhatus on Aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab Aktsiaseltsi. Juhatusel on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.
7.3.2. Juhatuses on üks kuni viis (1–5) liiget. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.    
7.3.3.    Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige.
7.3.4.    Juhatuse liikmetega sõlmib lepingu nõukogu poolt volitatud isik. Lepingus määratletakse juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning Aktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.
7.3.5.    Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
7.3.6.    Juhatuse liikme tasustamine:
7.3.6.1    juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
7.3.6.2    juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu;
7.3.6.3    juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses.
7.3.7. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
 
7.4. Nõukogu
7.4.1.    Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui Aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.
7.4.2.     Nõukogus on viis kuni seitse (5–7) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab üldkoosolek. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtub üldkoosolek äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed määratakse Üldkoosoleku poolt seaduses sätestatud korras viieks (5) aastaks.
7.4.3.    Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
7.4.4.    Nõukogu teeb otsuseid Aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel.
7.4.5.    Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu esimees esitab aktsionärile ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
7.4.6.    Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
7.4.7.    Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada üldkoosoleku poolt kehtestatud Aktsiaseltsi nõukogu töökorras. Nõukogu esimees esitab nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu aktsionärile samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
7.4.8.    Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Protokolli koostamisel peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Nõukogu esimees esitab protokolli koos koosoleku materjalidega aktsionärile ja rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist.
7.4.9.    Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi majandusaasta eelarve ja koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle kohta, kuidas on  nõukogu Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, näidates ära nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa ja nõukogu liikmete osalemise nõukogu koosolekutel.
7.4.10.    Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast.
7.4.11.    Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.
7.4.12.    Nõukogu liikme tasustamine:
7.4.12.1    nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
7.4.12.2    nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;
7.4.12.3    nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
7.4.12.4 kui Aktsiaseltsi nõukogu esimees ei täida temale käesoleva põhikirja punktide 7.4.5, 7.4.7 ja 7.4.8 toodud kohustusi, võib talle tasu määranud isik või organ otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;
7.4.12.5 nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab  üldkoosolek.
7.4.13.    Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega. Seejuures peab nõukogu järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid nõukogu koosolekut puudutava informatsiooni esitamise kohta, kui vastavad nõuded on kehtestatud.
7.4.14. Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

7.5 Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele
7.5.1.    Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik:
7.5.1.1    kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
7.5.1.2    kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
7.5.1.3    kellel on ärikeeld;
7.5.1.4    kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
7.5.1.5    keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
7.5.1.6    kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;
7.5.1.7    kellele kuuluvate osadega või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär;
7.5.1.8    kes on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär;
7.5.2. Punktides 7.5.1.1–7.5.1.8 nimetatud piirangutele lisaks ei või äriühingu nõukogu liikmeks olla füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb äriühinguga samal tegevusalal ega ole äriühingu aktsionär või osanik, samuti äriühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole äriühingu aktsionär või osanik;
7.5.3.    Punktides 7.5.1.1–7.5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist;
7.5.4.    Punkti 7.5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

7.6 Auditi komitee
7.6.1.    Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditi komitee.
7.6.2.    Auditi komitee ülesandeks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

7.7 Sisekontroll ja siseaudit    
7.7.1.    Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.7.2. Aktsiaselts peab moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Üldkoosoleku eelneval nõusolekul ning nõukogu otsuse alusel võib Aktsiaselts loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks.
7.7.3.    Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES

8.1. Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek täpsustades vajadusel otsused, mis eeldavad Üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut.

9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE

9.1. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga  juhatuse liige.
9.2. Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada nõukogu poolt määratud prokuristid. Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse.

10. EELARVE, ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL

10.1. Eelarve
10.1.1. aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, ning riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ning kehtestatud piirangutele;
10.1.2. aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

10.2. Majandusaasta
10.2.1. Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).

10.3. Aruande koostamine ja kinnitamine
10.3.1. Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks.
10.3.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist.
10.3.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Aastaaruande koosseisus esitatakse aruanne Hea Ühingujuhtimise Tava rakendumise kohta Aktsiaseltsis.   
10.3.4. Juhatus esitab mitte hiljem kui 4 kuud pärast majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ja punktis 10.2.3. nimetatud aruande. Koos majandusaruande koopiaga esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Aktsiaseltsi teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal.
10.3.5. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.

10.4 Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine
10.4.1. Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele.
10.4.2. Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse, maksmise korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.4.3. Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist, kuid enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

10.5 Reservkapital
10.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali iga aasta 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist.


11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD

11.1 Toetuste maksmise põhimõtted
Aktsiaselts võib maksta toetusi ja teha annetusi järgmistel tingimustel:
11.1.1    Toetuse maksmine toetab Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärke
11.1.2    Aktsiaseltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks
11.1.3    Aktsiaseltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt makstavate toetuste kogusumma kalendriaastas ei ületa toetusteks ettenähtud määra, milleks on 1,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist

11.2 Toetuste maksmise taotluste käsitlemine
11.2.1 Toetuste maksmise taotlused vaatab esimesena läbi juhatus, kes lähtudes käesolevast  korrast hindab nende vastavust Aktsiaseltsi eesmärkidega ning välistab ilmselt eesmärkidele mittevastavad või võimalusi ületavad toetuse maksmise taotlused. Juhatus negatiivset otsust põhjendama ei pea.
11.2.2 Juhatus esitab eesmärkidele vastavad ning neid toetavad toetustaotlused otsustamiseks Nõukogule. Juhatus lisab igale projektile, mille toetamist kaalutakse oma hinnangu toetuse maksmise põhjendatuse ja võimaliku ulatuse ning toetamisest saadava kasu kohta.

11.3 Toetuse maksmise otsustamine
11.3.1 Juhatuse poolt edastatud toetuste taotlused vaadatakse läbi nõukogu koosolekul. Nõukogul on õigus nõuda juhatuselt lisainformatsiooni toetuse põhjendatuse või toetatava isiku ja/või projekti kohta. Otsused toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta protokollitakse. Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda nõukogu liige, kes on seotud toetuse saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Negatiivset otsust nõukogu põhjendama ei pea.
11.3.2 Kui mistahes Aktsiaseltsi juhtimis- või kontrollorgani liige (s.h. juhatuse või nõukogu liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse taotlejaga/saajaga, siis peab see seos olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse taotluse rahuldamiseks. Aktsionäri esindajaks korra tähenduses on osalust valitsev minister.

11.4 Toetuste maksmise vormistamine, sellest teavitamine ning kontroll toetuse kasutamise üle
11.4.1 Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli täitmise toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist.
11.4.2 Toetuse maksmise positiivse otsuse korral sõlmib juhatus vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse kohta tehtud otsustest.
11.4.3 Aktsiaselts avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Asjakohane teave on veebilehel avalik vähemalt nelja aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus.

12. AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE

12.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras.

13.    LÕPPSÄTTED
13.1. Põhikirja muutmine
Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates.

13.2. Põhikirja sätete kehtetus
Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada.

Põhikiri on kinnitatud Riigi Kinnisvara AS ainuaktsionäri poolt 06.06.2014.a.