Rahvusarhiivi uues hoones hakkab kõlama aegruumis muutuv Lugulaul

04.aug 2016
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Rahvusarhiiviga viis esmakordselt läbi helikunsti konkursi leidmaks sobivaim teos Rahvusarhiivi uue peahoone Noora  väliruumi ja üldkasutatavasse siseruumi. Konkursile laekus üksteist võistlustööd, mille hulgast valis žürii parimaks Kiwa ja Martin Kikase ideekavandi märgusõnaga "metabor“. Konkursi tulemusena saab tulevikus Rahvusarhiivi esimesel korrusel kuulda heliinstallatsiooni, mis kasutab käivitavate impulssidena arhiivi hoonet, töötajaid ja paiknemist aegruumis.
Konkursi raames otsiti originaalsest kontseptsioonist tulenevat helikunsti teost, mis sobituks Rahvusarhiivi hoone välis- kui siseruumide kontseptsiooni, ruumimõju ja logistikaga. Teos pidi toetama üldkasutatavate ruumide atmosfääri, luues sobiva akustilise fooni kooskõlas ruumide funktsioonide ja visuaalsete lahendustega.  

Võidutööks kuulutati ideekavand märgusõnaga „metabor“. Autorid ise on oma teose kohta öelnud järgmist: „Lugulaul on totaalne – see viitab identiteedile, lugude edasikandumisele aegruumis, kosmoloogilisele maailmatunnetusele, kestvusele ja arenemisele. Heliinstallatsioon on sümboolselt Lugulaulu kui vastava geograafilise piirkonna asukatele omase mäluvormi edasikestmine. Heliga modelleeritud ruumi orgaaniline ja monumentaalne mõõde.“ Heliteose struktureerijana kasutatakse hoones liikumisandureid, millest tulevate signaalide alusel genereeritakse ka tekkiv helimuster.

Teisele kohale valiti võistlustöö märgusõnaga „Arhiivi kopsud“, mille autoriks on Ekke Västrik. Ideekavandi näol on tegemist ruumispetsiifilise heliteosega, mille heliline materjal pärineb arhiivihoone ventilatsioonisüsteemi võimendamisest. Eesmärk on teha kuuldavaks hoone hingamine, tuua kuuldavale tema varjatud helid.

Kolmanda koha pälvis žürii hinnangul võistlustöö märgusõnaga „Arhivaalne heliketas“, mille autoriteks on Elo-Katre Liiv ja Taavi Suisalu. Kunstiteose heli ja visuaalne osa moodustaksid terviku majas toimuvaga. Helikunstiteos oleks interaktiivne koosnedes pöörlevast veskikivist, mille pinnalt laserkiir loeb ja salvestab „andmeid“ ja „helisid“. Kaasaegne lasertehnoloogia võimaldab veskiketta tekstuuri tõlkida reaalaegseks numbrijadaks, mis kokku moodustab kombinatsiooni arhailisest ja kõrgtehnoloogiast.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Illimar Truverk (Rahvusarhiivi uue hoone arhitekt, žürii esimees), Eva Näripea (Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor) ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Kati Ilves, Maria Arusoo, Andreas Trossek ning Tüüne-Kristin Vaikla, kes on samuti uue hoone üks sisearhitekte. Ekspertidena osalesid žürii töös ka Rahvusarhiivi haldusdirektor Jaak Koiduaru, RKASi projektijuht Margus Männo ja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Kunstikonkursi võitjatelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 35 000 eurot. Hetkel käivad arhiivi kolimistööd. Kõikidele uurijatele ja huvilistele avab maja uksed jaanuaris 2017.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest tellida kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.