Valmis juhendmaterjal madal- ja liginullenergiahoonete rajamiseks

21.veebr 2013

Liginullenergiahoone ja mitmed teised energiatõhususe mõisted on uued igal pool Euroopa Liidus. Eesti on üks esimesi liikmesriike, kus liginullenergiahoonete nõuded on ametlikult kehtestatud. See on vajalik, et täita Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist tulenevaid nõudeid, mille kohaselt peavad alates 2021. aastast kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Avaliku sektori uued hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele juba alates 2019. aastast.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) koostöös on valminud juhendmaterjal "Madal ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis". Juhendi eesmärgiks on tuua välja madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste erinevused võrreldes tavapärase ehituspraktikaga. Kuna olulised valikud tehakse projekteerimise algfaasis, keskendub juhendmaterjal eskiis- ja eelprojektile, millega on võimalik tagada madal- ja liginullenergiahoonete energiatõhususe saavutamine.
 
Juhendi keskse sihtgrupi moodustavad tellijad, arhitektid, projektijuhid, töövõtjad, tehnosüsteemide, energiatõhususe ja piirdetarindite projekteerijad ning kõik teised ehitusprotsessis osalevad otsustajad.
 
RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul on üha kallineva energiaressursi valguses madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu. „Avaliku sektori kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks tuleb uute hoonete kavandamisel pöörata erilist tähelepanu just energiatõhususele ja uutele võimalustele maksimaalse kokkuhoiu saavutamiseks.“ lisas Saarniit.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak: „Selle juhendi järgi võiksin ka mina hakata ehitama liginullenergia büroohoonet. Tänu TTÜ ja RKASi koostööle on see valdkond tehtud arusaadavamaks ka laiemale publikule. Meie teadlaskond on taaskord teinud midagi olulist kogu ühiskonnale, kuid see ei oleks olnud võimalik ilma RKASi koostöö ja toetuseta.“

Tulemust mõjutavad tegurid ja osakaal

Juhendmaterjali alguses on kirjeldatud energiatõhususe põhinäitajaid ning energiatõhususe definitsioone ja tasemeid, mis moodustavad teemast arusaamiseks vajaliku teoreetilise baasi. Kuna hea sisekliima käib käsikäes energiatõhususega ei ole unustatud ka sisekliima põhiparameetreid. Toodud energiatõhususe põhikomponendid ja kontrollarvud võimaldavad hinnata eskiisi energiatõhusust ilma keerukate arvutusteta. Arhitektuurikonkursside energiatõhususe tingimusi ja juhiseid on käsitletud omaette peatükis, kuna energiatõhususe kujundamist ei ole võimalik edasi lükata arhitektuurivõistluse järgsesse etappi. 
 
Energiatõhususe ja sisekliima eelduste tagamine eskiisprojekti faasis sisaldab vastusrikkaid valikuid ja eeldab head meeskonda. Näiteks kui eelprojektis selgub, et tehnilised ruumid ei mahu hoonesse või korruse kõrgus ei võimalda vajaliku suurusega ventilatsioonitorustikku, siis on selles faasis kardinaalsete muudatuste tegemine pea võimatu ja valida ainult halbade lahenduste vahel. Samuti eelprojekti faasis otsustatavad põhilahendused mõjutavad oluliselt energiatõhusust. Lihtsate arvutusnäidetega on näidatud, mis on võimalik ja mis mitte. Omaette teemana on käsitletud päevavalgusest lähtuvat fassaadide kujundamist, mis mõjutab pea kõiki energiatõhususe komponente. Lõpetuseks on toodud olemasolevate hoonete näiteid, mis annavad ettekujutuse ka liginullenergiahoone ehitusmaksumuse kujunemisest.
 
Juhendmaterjal on koostatud eelkõige büroohoonetele, mis on üks kõige nõudlikemaid ja tehniliselt keerukamaid hoonetüüpe. Toodud lahendused on suures osas kasutatavad ka teistes mitte-elamutes. Ka elamutes kehtivad samad energiatõhususe põhimõtted, kuid kasutatavad tehnosüsteemid on sedavõrd erinevad, et toodud lahendusi saab rakendada vaid osaliselt.

Juhendmaterjali „Madal ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis“ saab alla laadida siit: www.rkas.ee/files/Madal-%20ja%20liginullenergiahooned.pdf (5,95 MB)


Lisainformatsioon:
Rasmus Lindmaa, TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus, rasmus.lindmaa@ttu.ee
Madis Idnurm, RKASi kommunikatsioonijuht, madis.idnurm@rkas.ee