Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Toetused

Toetuste maksmine ja annetuste tegemine

Riigi Kinnisvara ASi sponsorlustegevus on korraldatud vastavalt põhikirjale, mille kohaselt ettevõtte võib maksta toetusi ja teha annetusi järgmistel tingimustel:
 

  • toetuse maksmine toetab Riigi Kinnisvara ASi tegevus- ja finantseesmärke;
  • Riigi Kinnisvara ASil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks;
  • Riigi Kinnisvara ASi konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt makstavate toetuste kogusumma kalendriaastas ei ületa toetusteks ettenähtud määra, milleks on 0,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist
     

Riigi Kinnisvara AS avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Asjakohane teave on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus.

* Alltoodud summad ei sisalda makse. 

Teadus- ja arendustegevuse toetuste (sponsorlusettepanekute) menetlemise kord (.pdf)

2019

2019. aastal on Riigi Kinnisvara AS toetanud järgmisi teadusuuringuid ning doktori-, inseneri- ja magistriõppe tudengeid:

23 287,5 eurot  teadusuuring „Tehniliste lahenduste väljatöötamine sisekeskkonna raadiosageduslike elektromagnetväljade vähendamiseks“ (Tallinna Tehnikaülikool).

Põhjendus: Uuring hõlmab elektromagnetväljade vähendamise võimaluste testimist kasutusel olevates hoonetes ning statistiliselt usaldusväärse valimi põhjal efektiivsete lahendusmeetmete väljatöötamist hoones viibivate inimeste kokkupuute minimeerimiseks raadiosageduslike elektromagnetväljadega, säilitades samal ajal kaasaegse tehnoloogiaga kaasnevad mugavused. RKAS saab uuringu tulemusi rakendada töökeskkonna kujundamisel ning elektromagnetväljade allikate planeerimisel.

18 370 eurot  teadusuuring „Hoonete turvaklasside ja rakendatavate turvameetmete uuring“ (SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus).

Põhjendus: Uuringu eesmärgiks on töötada välja metoodika, mis võimaldab määrata mõõdetavate parameetrite alusel igale RKASi objektile optimaalse turvaklassi ehk rakendatavate turvameetmete kogumi, hinnata olemasolevate meetmete vastavust nõuetele ning nende investeeringuvajadust.

2000 eurot  magistriõppe stipendium Andres Nuija, Tallinna Tehnikaülikool: „Klassiruumi fassaadi optimeerimine päevavalgusteguri ja suvise ülekuumenemise nõuete alusel Tabasalu uue haridushoone näitel“;

2000 eurot  magistriõppe stipendium Kristi Merilo, Eesti Kunstiakadeemia: „Looduse- ja lastesõbralik koolihoone kui aktiivõppe vahend“;

2000 eurot  magistriõppe stipendium Madli Kaljuste, Eesti Kunstiakadeemia: „Koristatud ruumid – lammutus kui kaotatud potentsiaal“;

2000 eurot  magistriõppe stipendium Anni Martin, Tallinna Ülikool: „Maarjamäe memoriaali tähenduste väljad – Teisest maailmasõjast kommunismiohvrite memoriaali rajamiseni (1940 –2018). Meediatekstide ja arhiivimaterjalide sisuanalüüs“;

3000 eurot  doktoriõppe stipendium Siim Tuksam, Eesti Kunstiakadeemia: „Moduleeritud modulaarsus: mass-erilahendusest erilahendusliku masstootmiseni“.

2018

2018. aastal on Riigi Kinnisvara AS toetanud järgmisi teadusuuringuid ning doktori-, inseneri- ja magistriõppe tudengeid:

40 200 eurot – teadusuuring „Hoonete turvaklasside ja rakendatavate turvameetmete uuringu ning vastava RKAS metoodika väljatöötamine“ (SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus)

Põhjendus: RKAS eesmärgiks on minimeerida subjektiivsust hoonete, hoonetes töötavate inimeste ja hoonetes asuva vara kaitsmiseks rakendatavate turvameetmete piisavuse hindamisel. Uuringu eesmärgiks on töötada välja metoodika, mis võimaldab määrata mõõdetavate parameetrite alusel igale RKAS objektile optimaalse turvaklassi, anda hinnangu olemasolevate meetmete nõuetele vastavusele ning hinnata investeeringuvajadust.

2000 eurot – magistriõppe stipendium Even Kirs, Eesti Maaülikool: „Hoone aerofotogramm-meetriline mõõdistamine UAV-ga“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Jaanika Sau, Eesti Kunstiakadeemia: „Pimedatele ja vaegnägijatele suunatud (linna)ruum“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Karli Aau, Tallinna Tehnikaülikool: „Büroohoone Järvevana tee 7b termoaktiveeritud hoone süsteemi kütteperioodi toimivuse analüüs mõõtmiste ja dünaamiliste simulatsioonide põhjal“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Risto Häelme, Tallinna Tehnikaülikool: „BIM’i rakendamise efektiivsuse parameetrid“;

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Katrin Kabun, Eesti Kunstiakadeemia: „Lambavilla rehabiliteerimine - arhailise materjali rakendusvõimalused kaasaegses tootedisainis“;

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Martin Kiil, Tallinna Tehnikaülikool: „Õhujaotusmeetodid ja vabasoojuseraldused mitteeluhoonetes“.

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Villu Kukk „Ristkihtliimpuidust välispiirete hügrotermilised omadused“ (Tallinna Tehnikaülikool);

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Johanna Liblik „Looduskrohviga kaitstud puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide käitumine tules“ (Tallinna Tehnikaülikool);

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Nils Kändler „Targad sademeveesüsteemid“ (Tallinna Tehnikaülikool).

2017

2017. aastal toetas Riigi Kinnisvara AS järgmisi teadusuuringuid ning doktori-, inseneri- ja magistriõppe tudengeid:

28 750 eurot – teadusuuring „Ristkihtpuidust katsehoone ruumtulekahju katse“ (Sisekaitseakadeemia).

Põhjendus: Uuringu eesmärgiks oli leida tasakaal siseruumides eksponeeritud massiivsete puitpindade ja tulekahju arengu vahel selliselt, et põleva sisustusmaterjali ära põlemisel sumbuks tulekahju iseeneslikult ehk sarnaselt näiteks kivihoonele. Selleks süüdati kontrollitud tingimustes ristkihtpuidust kandekonstruktsiooniga kahekordne hoone, et testida ehitise konstruktsioonide vastupanuvõimet tulekahjule ning erinevate hoones kasutatud ehitus- ja fassaadimaterjalide mõju tulekahju arengule. Testhoone oli üles ehitatud ilma sprinkleriteta ja selle siseruumides oli puitpindade osakaal hoone kogupinnast suurim, mida maailmas analoogsete katsetega varem tehtud. Saadud tulemusi saab RKAS edaspidi puithoonete kavandamisel arvesse võtta.

17 393,44 eurot – teadusuuring „Ehitusinfo mudelite visualiseerimine virtuaalreaalsuses“ (Tallinna Tehnikakõrgkool).

Põhjendus: Uuringu eesmärk oli testida aina enam kasutatavate erinevate visualiseerimistarkvarade ja VR prillide toimivust ehitusinfo mudelite vaatlemisel VR keskkonnas nii funktsionaalsuse kui kasutuskogemuse poolest, võrrelda erinevate seadmete eeliseid ja puudusi ning pakkuda lahendusi mudelite visualiseerimise lihtsustamiseks. Tänu paremale visualiseerimisele paraneb otsustajate ja ehitiste kavandajate vaheline suhtlus ning seeläbi ka soovitud lõpptulemuse saavutamine.

2000 eurot – inseneri- ja magistriõppe stipendium Elsi-Marie Teder „Õhuhulkade nõudluspõhine juhtimine haridushoonetes“ (Tallinna Tehnikaülikool);

2000 eurot – magistriõppe stipendium Alina Orav „Polüvaatemaal kui uus potentsiaalne kunstisuund“ (Eesti Kunstiakadeemia);

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Ülar Palmiste „Fotokatalüütilise oksüdatsiooni tehnoloogia ventilatsiooni retsirkulatsioonisüsteemis“ (Tallinna Tehnikaülikool);

1800 eurot – inseneri- ja magistriõppe stipendium Maarja Pitsi kütte ja ventilatsiooniteemaline magistritöö ning energiatõhususe teemaline magistritöö (Tallinna Tehnikaülikool);

1800 eurot – inseneriõppe stipendium Aron Kuusik „Ehitustööde vastuvõtmine ja digitaliseerimine“ (Tallinna Tehnikakõrgkool); 

1800 eurot – inseneriõppe stipendium Johan Urbel BIM teemaline lõputöö (Tallinna Tehnikakõrgkool); 

2700 eurot – doktoriõppe stipendium Alo Mikola "Korterelamute ventilatsiooni toimivus külmas kliimas" (Tallinna Tehnikaülikool); 

2700 eurot – doktoriõppe stipendium Sille Pihlak "Raalprotsessid ja ­tehnoloogiad puitarhitektuuris ja ­disainis" (Eesti Kunstiakadeemia).

2016

14 000 eurot – üliõpilastele stipendiumite maksmiseks vastavalt SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga sõlmitud koostöölepingule;

2 000 eurot – üliõpilasele stipendiumi maksmiseks vastavalt Eesti Kunstiakadeemia SA-ga sõlmitud koostöölepingule;

34 550 eurot – uuringule „Töökoha mõju inimeste ruumikasutusele“ vastavalt Tartu Ülikooliga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: Struktuursed nihked majanduses, demograafilised arengud ja töötajate muutunud suhtumine töö tegemisse laiemalt on muutnud ka töötajate tööaja kasutust ning töökohtade paigutust linnaruumis. Viimases peitub aga talentide pärast konkureerivate loovate töökohtade edukuse üks võtmeid, kuna hoonete asukohavalik kujundab ka selle kasutajate tegevusruumi ja elukorraldust. Seetõttu peab riigi rajatavate hoonete kavandamine olema teadlik ja teadusuuringutele toetuv protsess, mistõttu toetas RKAS teadusuuringu läbiviimist, mille eesmärk oli selgitada välja töökoha asukoha mõju inimeste transpordi- ja linnaruumi kasutusele ning anda sellest lähtuvalt linnaplaneerijatele ja töökohtade loojatele soovitused, kuidas töökohti optimaalselt (mh riigimajade rajamise kontekstis) paigutada. Uuringu läbiviimiseks kasutati uudset, Tartu Ülikoolis välja arendatud mobiilpositsioneerimise metoodikat, mida kombineeriti personaalsete intervjuudega.

16 000 eurot – uuringule „Energiatõhususe juhendmaterjal ja metoodika peaprojekteerijatele ja arhitektidele“ vastavalt Tallinna Tehnikaülikooliga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: Avalike hoonete energiatõhususele hakkavad alates 2019. a kehtima liginullenergiahoonete nõuded. Seetõttu tuleb hoonete projekteerimisel asendada kogemuslik-traditsiooniline lähenemisviis senisest enam teadmispõhise projekteerimise meetoditega. Antud juhendmaterjal on loodud eesmärgiga anda peaprojekteerijatele ja arhitektidele avalike hoonete projekteerimiseks kesksed põhimõtted ja soovituslikud lahendused energiatõhususe tagamiseks juba projekteerimise algfaasis.

12 332 eurot – uuringule „Ruumi tehisvalgustuse mõju tööviljakusele“ vastavalt Eesti Maaülikooliga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: Tänapäeva kontoritöötajad saavad hinnanguliselt ligi 90% tööks vajaminevast infost nägemise kaudu. Küll aga tuleb ligi kolmveerandil aastast kasutada tööruumides tehisvalgustust, mistõttu on õige valgustuslahendus oluline nii töötaja tervise, heaolu kui tööviljakuse seisukohast. Uuringu raames mõõdetakse 23 RKASi hallatava büroo- ja koolihoone tööruumides tehisvalgustuse näitajaid ja hinnatakse ankeetküsimustiku vastuste põhjal nende mõju töötaja tööviljakusele. Töö eesmärgiks on anda töökohtade planeerijatele soovitused kooli- ja bürooruumide valgustustingimuste parandamiseks ja valgustuslahenduste projekteerimiseks, et tulemus oleks võimalikult ergonoomiline, aga samal ajal ka energiatõhus.

5 520 eurot – uuringule „ Tellija kaasamine energiatõhusate hoonete kavandamisse“ vastavalt Eesti Kunstiakadeemiaga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: BIM-i  kasutuselevõtt on märkimisväärselt hõlbustanud  konstruktiiv-, energiatõhusus- ja päevavalgusanalüüsi hoone projekteerimisel, samas pole analüüsi tulemused tihti projekteerimisteenuse tellijale kättesaadavad. EKA 3D Labor on eesmärgiks seadnud läbi viia tehnilise prototüübi loomine, mis lubaks hoone tulevasel kasutajal ja tellijal mõista ruumiliste otsuste mõju hoone energiatõhususele. Kavandatav lahendus on uuenduslik, kuna võimaldab otseselt kaasata hoone tellijat  otsuste langetamisesse, tuginedes lisaks arhitektuursetele kaalutlustele ka  hoone kvantitatiivsetele tõhususnäitajatele. Rakendusuuring on järgmiseks  sammuks teel kaasava planeerimise suunas ja panustab energiatõhusasse ja tarka ehitamisesse.

2015

16 000 eurot – üliõpilastele stipendiumite maksmiseks vastavalt SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga sõlmitud koostöölepingule;

8 000 eurot – üliõpilastele stipendiumite maksmiseks vastavalt Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutusega sõlmitud koostöölepingule;

25 875 eurot – uuringule „Korrashoiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine“ vastavalt Tallinna Tehnikaülikooliga sõlmitud
koostöölepingule.
Põhjendus: Iga organisatsioon vajab oma tegevuseesmärkide ellu viimiseks hästi hooldatud ja korras hoitud kinnisvarakeskkonda. Haldus hõlmab kinnisvara elutsüklist kõige pikema osa ja ka kõige suuremad kulud kaasnevad kinnisvaraga just selles etapis. Seetõttu on oluline, et kinnisvara halduse protsessid oleksid efektiivsed ning hoone toetaks kasutajate eesmärkide saavutamist. Kuna hooned on muutunud komplekssemaks, tuleb kasutusele võtta ka uued lähenemised ja meetodid, millele antud uuring keskendubki.

16 650 eurot – uuringule „BIM protsessiskeemide ning seletuskirja koostamine ehitustegevuseks“ vastavalt Tehnikakõrgkooliga sõlmitud koostöölepingule.

Põhjendus: Erinevad seni loodud materjalid kirjeldavad üldjuhul BIM projekteerimise väljundit, milleni modelleerimisel jõutakse, ehitustegevuse info kasutamist ning infovahetuse nõudeid on kirjeldatud vaid vähesel määral. Antud uuringu tulemus on suunatud ehitustegevuse osapooltele – peatöövõtjatele ning alltöövõtjatele. Protsessiskeem ja seletuskiri toetavad ehituse faasis teostatavaid toiminguid ning infovahetust, ehituse tellija huvi on seotud teostusdokumentatsiooni nõuete ja sisuga. Koostatav töö on osa BIM rakenduskavast, mis on oluline alusmaterjal BIM tehnoloogia juurutamiseks.

13 050 eurot – uuringule „Liitreaalsuse kasutatavuse uuring ehitusvaldkonnas“ vastavalt Tallinna Tehnikakõrgkooliga sõlmitud koostöölepingule.

Põhjendus: Uuringu eesmärk on selgitada üha populaarsemaks muutuva liitreaalsuse kasutusvõimalusi ehitusvaldkonnas, anda soovitusi ja lahendusi liitreaalsuse rakendamiseks ning suurendada seeläbi kogu ehitus- ja kinnisvarasektoris ehitusinfo modelleerimise (BIM) kasutajate hulka.

Ministeeriumide ühishoone (valmis 2017). Foto: M. Tomba