Toomgildi hoone saali hakkab ilmestama Urmas Viigi installatsioon

Riigi Kinnisvara koostöös Riigikogu Kantseleiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus rekonstrueeritava Toomgildi hoone saali. Kunstikonkurss osutus väga populaarseks. Žürii hinnata oli 60 kavandit, millest võitjaks valiti Urmas Viigi installatsiooni kavand „Õhtusöök“. 

19. sajandi populaarse miniatuurse teatri lavaaugust inspireeritud kolmekihiline graafiline võidutöö mõtiskleb jälgedest kultuuris, katkestustest ajaloos ning aja ja ruumi illusoorsusest.

Žürii hinnangul kasutab kontseptuaalselt ja ruumiliselt mitmekihiline installatsioon väga hästi ära ruumi potentsiaali, luues justkui jätkuva ruumi tunde. Alumiiniumlehtedele trükitud 20 cm sügavune ruumiline installatsioon ühendab vaimuka elegantsiga eri ajastuid ja kihistusi, lisades monokroomsesse ajaloolisse interjööri nii värvi kui ka teatraalsust. 

Riigikogu Kantselei esindajad Liina Langemets ja Argo Koppel rõhutasid, et võidutöö muudab saali rikkamaks, andes ruumile võimaluse seal olijaid üllatada. Installatsiooni värske ja dialoogile kutsuv olemus lubab selle esisest kujuneda populaarseks intervjuude andmise paigaks, mis toetab hästi ruumi tulevast multifunktsionaalset rolli.

Võidutöö autor Urmas Viik on graafik, illustraator ja installatsioonikunstnik, kes on loometee jooksul teinud mitmeid kannapöördeid. Ta on osalenud näitustel alates 80ndate lõpust. Näituste areaal hõlmab olulisemaid Eesti galeriisid ning kümneid välisriike. Urmas Viik on pälvinud oma loomingu eest hulgaliselt tunnustusi, nii näitusetegevuse, kui ka raamatukujunduste eest, muuhulgas Kristjan Raua preemia, Kultuurkapitali aastapreemia ning Valgetähe teenetemärgi. Ta on eelnevalt võitnud ka mitmeid kunstikonkursse.

Viigi sõnul ajendas teda kunstikonkursil osalema kontseptuaalselt võimalusterohke ülesanne ja samas ruumilised piirangud, mis kärpisid lahendusvariante, kuid aitasid fokusseerida tähelepanu. „Toomgildi hoone fassaad pärineb ülemöödunud sajandist ning ka „Õhtusöögis“ olevad detailid on pärit samast ajastust. Siit tulenes töö kihiline ruumiline lahendus. Inimesteta kaetud õhtusöögilaud viitab melanhoolselt teatud ajastu lõpule,“ lisas kunstnik.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 51 100 eurot. 

Teise koha pälvis Uku Sepsivart spekulatiivse vaate Toomgildi ajalukku avava kavandiga „Kadunud esemed“. Poeetiline teos pakub joonistusliku inventuuri esemetest, mida võisid Toomgildi töökojad valmistada. Joonistust ümbritsev skulpturaalne leegitsev puidust raam viitab 1684. aastal Tallinnas Toompeal puhkenud tulekahjule, milles sai kannatada suurem osa Toompea hoonetest. Žürii sõnul on tundlik ja intrigeeriv kontseptsioon ideeliselt tugev – isegi purgatooriumlik, justkui aimatav üleminekuala kadunu ja nähtava vahel. 

Kolmanda koha saavutas Jaanus Samma Eesti traditsioonilist pulmavaipa tänapäevases võtmes tõlgendava kavandiga „Ühised mustrid“. Teoses põimuvad turvatunnet loov minevik, ilusana tajutud olevik ja soov seda põimekirjas tulevikku kanda. Vaiba motiivistik tugineb Eesti rahvakunstile, kuid sellele on lisatud ka kaasaegseid viiteid ja kujundeid, mis räägivad maailmast kus me täna elame. Žürii hinnangul loob rahvuslikke mustreid tundlikult ja läbimõeldult kasutav kavand dialoogi traditsiooni ja avatud tuleviku vahel.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Toomgildi hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Marje Karu, Riigikogu Kantselei sisearhitekt Liina Langemets, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Diana Tamane ja Ivar Sakk, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Krista Kodres ja Epp Lankots. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Riigikogu Kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Urmas Kuslap.
 

Rekonstrueeritav Riigikogu Kantselei hoone asub Tallinnas Toompeal, aadressil Toom-Kooli 9. 
Toomgildi hoone rekonstrueerimise eesmärgiks on luua tänapäeva vajadustele vastav töökeskkond, rekonstrueerida tehnosüsteemid ning korrastada väärika hoone arhitektuurset väljanägemist. Hoone ajalugu väärtustav sisearhitektuurne lahendus võimaldab hoonet tulevikus kasutada osaliselt ka avalikeks sündmusteks. 
 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.