Saaremaal avati uus lõhkamiskoht

Täna avati Saaremaal Sääre külas uus ja turvalisem lõhkamiskoht. Vastvalminud lõhkamiskoht on mõeldud eeskätt Saaremaalt ja Muhust leitud lõhkekehade hävitamiseks.

Lõhkamiskoht on poolkinnine territoorium, kus on loodud tingimused lõhkematerjali ohutuks hävitamiseks. Ehitustööde käigus likvideeriti varasem lõhkamiskoht, rajati 11 meetri kõrgused kummimattidega kaetud betoonist tugiseinad ning lõhkamiseks paigaldati terastoru. Selline lahendus on oluliselt ohutum nii inimestele kui ka keskkonnale: nii lööklaine kui ka võimalikud killud põrkuvad tugimüüridel ja kaitsevallidel ega lenda laiali.

Eestis leitakse endiselt hulgaliselt esimese ja eelmise maailmasõja aegseid lõhkekehasid ja päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul tuleb iga päev välja keskmiselt kümmekond sellist leidu. „Lühikese aja jooksul avame Lääne-Eestis juba teise kaasaegsetele tingimustele vastava lõhkamiskoha, aga tegelikult peavad kõik Eesti regioonid sellise võimakuse saama,“ sõnas päästeameti peadirektor. Klaose sõnul on selle aasta lõpuks Eestis kasutusel neli sarnast lõhkamiskohta – kaks Lääne-Eestis, üks Harjumaal ja üks Tartumaal – ning Ida-Virumaale plaanitav lõhkamiskoht ootab veel rahastusotsust.

Päästeameti demineerijad on spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud kinniseid lõhkamiskohti pikalt oodatud ja esimesi ideid hakati koondama juba paarikümne aasta eest. Lõhkamiskoha rajamine läks maksma 608 064 eurot ning seda rahastati laiapindse riigikaitse jaoks planeeritud eelarvest.

Siseminister Igor Taro sõnul võimaldab kaasaegne lõhkamiskoht teha tööd efektiivselt ja demineerijatele võimalikult turvaliselt. „Lõhkekehade hävitamine on kõrge riskiga töö, mille jaoks on vaja luua kaasaegne ja ohutu taristu. Oleme selleks vahendid eraldanud laiapindse riigikaitse lisarahast, et pauk käiks seal, kus peab, ja Eesti oleks turvaline. Edaspidi saab mõju väliskeskkonnale olema minimaalne, julgeolekule aga tohutu,“ ütles siseminister Igor Taro.

Projekteerimise ja ehitustööde korraldamisel kandis olulist vastutust Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. „Tegemist on tehniliselt keeruka ehitisega, kus määrava tähtsusega on tugev konstruktsioon ja valitud materjalid, et rajatis taluks ka tugevaid plahvatuskoormusi. Sama oluline on, et varasemalt hajus ja riskantne tegevus on nüüd viidud kontrollitud keskkonda, kus on tagatud turvalisus nii demineerijatele kui ka ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Nikolay Stadnik.

Igal aastal leitakse Eestis keskmiselt üle 5000 lõhkekeha, mis on vaja kahjutuks teha. 2025. aastal leiti Eestis kokku 7910 lõhkekeha.