Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Paide kohtu- ja riigimaja hakkab ilmestama keraamilistest tuvidest poeetiline installatsioon

I koht. Mai Sööt-Arslani kavand „Tuvid“.

I koht. Mai Sööt-Arslani kavand „Tuvid“.

Riigi Kinnisvara viis läbi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Paide kohtu- ja riigimaja fuajeesse. Žürii tegi valiku 21 kavandi hulgast ja valis võitjaks Mai Sööt-Arslani kavandi „Tuvid“.

 

Žürii hinnangul vääristab kaheksast keraamilistest tuvist koosnev poeetiline installatsioon ruumi. Valged, siidmati glasuuriga viimistletud keraamilised tuvid astuvad riigimaja külastajaga mängulisse dialoogi. Ruumi hõivanud tuvid toovad väliruumi siseruumi, installatsioon kasutab väga hästi ära fuajee nelja seinapostamendi potentsiaali.

I koht. Mai Sööt-Arslani kavand „Tuvid“.
I koht. Mai Sööt-Arslani kavand „Tuvid“.

Riigi Kinnisvara riigimajade programmi juhi Maivi Suurmäe sõnul rõhutab seinapostamentidele maandunud valgetest rahutuvidest installatsioon kohtu- ja riigimaja ühte eesmärki – aidata erinevatesse olukordadesse tuua selgust, lahendusi ja meelerahu.

 

Võidutöö autor Mai Sööt-Arslan on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise eriala ning Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe. Peale aastaid pühendumist eksperimentaalsele etenduskunstile, installatsioonile, videole ja teistele kaasaegse kunsti žanritele on ta tagasi tulnud traditsioonilisema kunsti juurde. Sööt-Arslani kunsti on saatnud religioossed otsingud. 2015. aastal avanes talle võimalus saada pühendatud ja õppida iidsel, müstilisel sufismi rajal, mis on andnud ainest uuemale loomingule. Kunstnikku kõnetavad ajatud kujundid otse elust, leides, et argises on võti ka elu sügavaimate saladusteni.

I koht. Mai Sööt-Arslani kavand „Tuvid“.
I koht. Mai Sööt-Arslani kavand „Tuvid“.

„Kui Paide kohtu- ja riigimaja tühje postamente nägin, mõtlesin kohe tuvidele. Nad on meistrid tühjade kohtade hõivamises. Tuvides on ühendatud püha, puhas ja kõrgem ning madal, igapäevane ja argine – nagu meis kõigis“, kirjeldas Sööt-Arslan oma võidutöö idee sündi.

 

Kunstikonkursi võidutöö autoritelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 63500 eurot, keraamiline installatsioon valmib 2024. aasta suvel.

 

Teise koha pälvis Margus Tammiku ja Eva Undi ruumi elavdav neljast portselanfiguurist koosnev kavand „Neli kuningannat“. Skulptuuride koloriit on inspireeritud Järvamaa rahvariietest, kuldse helgiga messingdetailid lisavad kuninglikkust. Hea materjali- ja vormikäsitlus ning tugev kontseptsioon ja selle loetavus vormis on sümpaatne. Traditsioonilised materjalid ja töövõtted värskes ning ajatus vormis.

II koht. Margus Tammiku ja Eva Undi kavand „Neli kuningannat“.
II koht. Margus Tammiku ja Eva Undi kavand „Neli kuningannat“.

Kolmanda koha saavutas Rene Reinumäe seinapostamentide õunapuulehe motiivist inspiratsiooni ammutav skulptuurigrupi kavand „Õunademokraatia“. Diskreetselt asetsevad õunaskulptuurid loovad mulje, nagu oleksid erinevatest metallidest õunad tasakaalupunktil vabalt balansseerivad. Tasakaalus nagu demokraatia. Lõbusaks lisaseoseks on eestikeelses kultuuriruumis väljendus – õunte pealt vaatamine.

III koht. Rene Reinumäe kavand „Õunademokraatia“.
III koht. Rene Reinumäe kavand „Õunademokraatia“.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees, Paide kohtu- ja riigimaja rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Liisi Murula-Kerstna, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Leena Kuutma ja Tanja Muravskaja, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maria Arusoo ja Marten Esko ning Riigi Kinnisvara esindaja Maivi Suurmäe. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Madis Mikkor ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Priit Püss.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.