Pelgulinna riigigümnaasium sai nurgakivi

Täna, 30. juunil sai nurgakivi Tallinnasse Kolde puiesteele loodav Pelgulinna riigigümnaasium, kus hakkab õppima üle tuhande gümnasisti.

Pelgulinna riigigümnaasiumis alustatakse õppetööga uues majas 2023. aasta sügisel. Uue riigigümnaasiumi õppekava fookus on suure ühiskondliku mõjuga väljakutsetel, sh ka kliima- ja keskkonnaprobleemidel ning demokraatia jätkusuutlikkusel. Eripära rõhutamiseks on koolimaja kavandatud puithoonena ning ehitatakse valdavalt looduslikest ja taaskasutatavatest materjalidest. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul saab loodavast gümnaasiumist positiivse tõuke nii Tallinna koolivõrk kui ka kvaliteetse hariduse võimaluste avardamine Põhja-Tallinnas. „Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium keskendub eelkõige kogukondlikkusele, inimeseks olemisele ja kasvamisele. Ainepädevuste kõrval pannakse õppekavas rõhku ka demokraatlike väärtuste arendamisele ja maailmapildi avardamisele, mille läbides saavad noored oskused, et elus edukalt ja ennast ümbritsevat väärtustades toime tulla,“ ütles Vinter-Nemvalts.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger nentis, et oleme jõudnud koolimaja ehituses olulisse etappi. „Pelgulinna riigigümnaasium on teine Tallinnas valmiv riigigümnaasium, mis avab uksed 2023. aasta sügisel. Meil on hea meel, et saame olla osa suurest meeskonnast, kes rajavad tulevikutalentidele kaasaegset õpikeskkonda. Tänapäeval peavad koolihooned toetama ja inspireerima kaasava hariduse andmist ning arhitektuursed lahendused suhestuma ümbritseva keskkonnaga. Pelgulinna riigigümnaasium on kolmas riigigümnaasium, mille ehitamisel kasutatakse nii suurel määral puitu,“ sõnas Mäger.

„Meie riigigümnaasiumis õpitakse, kuidas lahendada probleeme, millel ei ole lihtsaid lahendusi. Sedasorti pedagoogika vajab paindlikku, loomulikku ja kogukonnale avatud õpikeskkonda ning uus koolimaja seda kõike ka pakub,“ rääkis Pelgulinna riigigümnaasiumi koolijuht Indrek Lillemägi.

„Pelgulinna kerkib keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide ja väga heade tehnosüsteemidega koolimaja, millesse kujundatakse kaasaaegne ja mugav õpikeskkond. Puidu kasutamine hoone kandekonstruktsioonides, fassaadina ja siseviimistluses loob keskkonnasäästliku ja kena tulemuse. Ehitajalt nõuab puit aga suurt hoolt – eriti hoolsalt tuleb materjali ehituse ajal niiskuse eest kaitsta, et sademed konstruktsioone nende veekindlaks muutmise eel ei kahjustaks,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

 

Õppehoone suletud netopind on 8274 ruutmeetrit, mis on kavandatud ca 1080 õpilasele. Ehituslepingu maksumus on ligikaudu 25 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Pelgulinna riigigümnaasiumi välimisse perimeetrisse on paigutatud klassiruumid ja suuremad avalikud alad. Sisemuses aga ruumid, mis ei vaja otsest päikesevalgust – näiteks riietusruumid, abi- ja hoiuruumid. Kinnistule rajatakse juurdepääsu- ja liikumisteed, 360 kohaga rattaparkla, väike autoparkla, kõrg- ja madalhaljastus.

Õppehoone arhitektuurikonkursi võitis 2020. aastal arhitektuuribüroo Arhitekt Must OÜ ideekavandiga «Seitse venda». Hoone arhitektid on Ott Alver, Kaire Koidu, Lisett Laurimäe ja Karoliine Kuus. Sisearhitekt on Tarmo Piirmets, ehitaja Merko Ehitus Eesti AS ning omanikujärelevalvet teostab Tallinna Linnaehituse AS. Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitust rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.