Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Sisekaitseakadeemia majutus- ja õppehoone kunstikonkursi võitis koostööd sümboliseeriv installatsioon

I koht. Art Allmägi installatsioon „Kohalolu“.

I koht. Art Allmägi installatsioon „Kohalolu“.

Riigi Kinnisvara koostöös Sisekaitseakadeemiaga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Tallinnasse rajatava Sisekaitseakadeemia majutus- ja õppehoone esisele välialale. Žürii valis 23 kavandi seast võitjaks skulptor Art Allmägi installatsiooni „Kohalolu“.

 

Võidutöö „Kohalolu“ koosneb kuuest savimodelleeringu alusel loodud, veidi üleelusuuruses betoonist hundiskulptuurist. Rahulikku kompositsiooni nihestab üks kõrgemale tasandile paigutatud ümbrust jälgiv hunt. Kõigist suundadest vaadeldav installatsioon muutub koos vaataja liikumisega – kord tajutakse seda ühtse karjana, kord eristuvate indiviididena, peegeldades Sisekaitseakadeemiat kui keskkonda, kus individuaalne pädevus ja kollektiivne vastutus on lahutamatult seotud.

I koht. Art Allmägi installatsiooni „Kohalolu“.

Žürii hinnangul ühendab võidutöö tugeva sümboolsuse ja vormilise veenvuse, tuues esile koostöövaimu idee. Installatsioon sulandub hästi ümbritsevasse keskkonda kasutades hästi ära asukoha potentsiaali ning loob head eeldused erinevate tõlgenduste tekkeks.

 

Sisekaitseakadeemia tugiteenuste prorektor Andreas Anvelt tõi esile Eesti rahvuslooma kui universaalse ja eri kultuuriruumides mõistetava arhetüübi, mis seostub koostöö, nutikuse ja vastupidavusega. „Turvalisus ei sünni kunagi üksinda, vaid alati koostöös. Hundi sitkus, valvsus ja tajuvõime iseloomustavad hästi meie ametkondade olemust. Kavandatav teos sümboliseerib Sisekaitseakadeemia kui keskkonna toimimist, kus individuaalne ja kollektiivne pädevus ning vastutus on omavahel lahutamatult seotud,“ lisas Anvelt.

 

„Riigi Kinnisvara jaoks on kunstikonkursid võimalus ja vastutus luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis inspireerib ja kõnetab. Võidutöö loob selge kohaidentiteedi ning põimub keskkonnaga viisil, mis hoiab teose ja vaataja suhte ajas alati elavana,“ ütles Riigi Kinnisvara ruumilahenduste projektijuht Sixten Heidmets.

 

Võidutöö autor Art Allmägi on omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi skulptuuri erialal. Tema skulptuuri- ja installatsioonipraktikat iseloomustab temaatiline seriaalsus, kus ideelised liinid arenevad ning vahelduvad iga kolme kuni nelja näituse järel. Allmägi on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Kristjan Raua preemia (2018), Ado Vabbe preemia (2017) ja Köler Prize’i publikupreemia (2016).

Allmägi sõnul võimaldas teosele määratud mitmetasandiline paiknemisala mõelda installatiivse või killustatud lahenduse suunas. „Sõnastasin enda jaoks ka märksõnad: indiviidi ja grupi suhted, staatilisus, rahu, valvsus jne. Tavaliselt järgneb sellisele eeltööle mitmenädalane mõttetöö, kuid seekord otsustasin läheneda teisiti. Viskasin visualiseerimiseks diivanile pikali, sulgesin silmad ja umbes viie minutiga oli kavandi idee olemas,“ lisas kunstnik.

 

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava installatsiooni maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Taies valmib majutus- ja õppehoonega samaaegselt 2027. aasta suvel.

II koht. Oliver Soomets ja Argo Männik roostevabast terasest skulptuurigrupi kavand„Kaaslased“.

Teise koha pälvisid Oliver Soomets ja Argo Männik roostevabast terasest skulptuurigrupi kavandiga „Kaaslased“. Teos on inspireeritud maailma lakkamatust liikumisest, kus nii mikro- kui makrotasandil toimuv pöörlemine ja tiirlemine ei leia aset kunagi üksinda. Taies kujutab kaasteelisi, kes moodustavad ühtse ja dünaamilise terviku – rõhutades, et ka kõige tugevam konstruktsioon koosneb paljudest toetavatest osadest. Žürii hinnangul paistab teos silma selge geomeetrilise vormikeelega ning suhestub hästi ümbritseva ruumiga. Universaalse sõnumiga lahendus loob tugeva visuaalse rütmi ja tervikliku ruumikogemuse.

III koht. Urmas Viik mänguasjaesteetikast inspireeritud kavand „Betoonüksus“.

Kolmanda koha saavutas Urmas Viik mänguasjaesteetikast inspireeritud kavandiga „Betoonüksus“. Viis mängulist ja pateetikavaba betoonbüsti moodustavad vormilt ühtse terviku, kus keraamilised lisandid rõhutavad vaimukalt erinevaid valdkondlikke viiteid. Žürii hinnangul paistis töö silma julge materjali- ja vormikäsitlusega. Kavandi tugevusteks on selle mängulisust, modulaarsust ning eriilmelisust.

 

Sisekaitseakadeemia majutus- ja õppehoone peaarhitekti Tõnu Laigu sõnul esitati konkursile põnevalt eriilmelisi töid. „Mitmekesine lõppvalik peegeldas hästi žürii hinnangut. Mitmes kavandis käsitleti erinevaid linde ja loomi – esindatud olid kanad, tuvid, kotkad ning ka mõned Aafrika savanni loomad. Selles kontekstis mõjus aus ja põhjamaine Eesti hunt selgelt eristuva ning kõnekana,“ lisas Laigu.

 

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Sisekaitseakadeemia tugiteenuste prorektor Andreas Anvelt, Sisekaitseakadeemia majutus- ja õppehoone arhitekt Tõnu Laigu, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Tüüne-Kristin Vaikla ja Katrin Koov, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Marika Agu ja Marten Esko. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Siseministeeriumi nõunik Jüri Triletski, Sisekaitseakadeemia siseteenuste juht Katrin Tomp, Sisekaitseakadeemia taristu arendamise projektijuht Rainer Vahter ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Erlend Arge.

 

Sisekaitseakadeemia Tallinna linnakusse rajatav majutus- ja õppehoone pakub elamiskohti kuni 834 inimesele. Kase tänava 61/2 hoonesse on kavandatud 6 auditooriumit kuni 317 õppekohaga, kohvik kuni 150 inimesele, puhkeala, akadeemia abiruumid ning 3 varjendit. Hoone on kavandatud ühe maa-aluse korruse ja nelja maapealse korrusega.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.