Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone saavutas täiskõrguse

Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone saavutas täiskõrguse

Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone saavutas täiskõrguse

Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus on jõudnud järgmisesse etappi ning tänaseks on koolihoone saavutanud oma täiskõrguse. Sel puhul hoone katusele paigaldatud sarikapärja alla toomise kui vana ja olulise traditsiooni eesmärgiks on kostitada ja tänada ehitajaid, luues rahvapärimuse kohaselt seeläbi head suhted majavaimuga ning tagades hoonele hea õnne. Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna Muusika- ja Balletikooli tuuakse kokku Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilased. Pärnu mnt 59 rajatav kool alustab tegevust 2022. aasta 1. septembril.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippin sõnas, et uue koolihoone täiskõrguseni jõudmine on sümboolse tähendusega. „Hea meel on näha, kuidas idee kaasaegsest muusika- ja balletikoolist samm-sammult teoks saab. Tunnustame ehitajaid, kes panustavad tulevaste muusika- ja balletitähtede andekust soodustavate õppetingimuste loomisesse“.

Koolihoonesse planeeritakse umbes 700 õppekohta. Uue hoone suletud netopindala on 23 860 m², tegemist on A-energiaklassi hoonega. Uus Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone saab maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused. Lepingu raames ehitatakse ühe maa-aluse ja nelja maapealse korrusega õppehoone, millesse rajatakse lisaks muusikaõppeklassidele ja balleti harjutussaalidele auditooriumid, kontserdisaalid, raamatukogu, ujula, kohvik ja ruumid õpilaskodu jaoks.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger sõnas, et tänases koroonaviiruse leviku olukorras on eriliselt heameel, et meile väga olulise projekti ehitus on graafikus ning suuri tagasilööke ei ole olnud. „Tallinna Muusika- ja Balletikool on plaanis avada 2022. aasta sügisel ning koostöös Merko ja teiste ehituspartneritega see kindlasti ka õnnestub,“ lisas Mäger.

Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone autorid on Atelier Thomas Pucher Austriast ning 3+1 arhitektid ja T43 Sisearhitektid Eestist. Insenerosade projekteerimise peatöövõtjaks on Novarc Group AS. Koolihoonet ehitab AS Merko Ehitus Eesti. Ehitusmaksumus kooli rajamiseks on ligikaudu 34,7 miljonit eurot (ilma reservi ning käibemaksuta). Edaspidi lisanduvad sisustuse ning muusikariistade investeeringud. Ehitustööd on plaanis lõpetada 2022. aasta kevadel.

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov kinnitas, et ehitustööd on kulgenud plaanipäraselt. „Tegu on väga nõudliku projektiga, lisaks eeldab tiheda liiklusega linnasüdames ja suure täisehitusprotsendiga kinnistul ehitamine ülitäpset koordineeritust. Tänan Merko platsimeeskonda ja kõiki töövõtjaid, kelle abil me Eesti muusika- ja tantsukunsti tulevastele talentidele parimaid võimalusi loome,“ sõnas Volkov.

Kooli eskiisid ning video (autor 3+1 arhitektid) https://photos.app.goo.gl/eJkdUCMg6473y1ya9
Droonivideo (Merko) https://vimeo.com/535805989
Time-lapse (Merko) https://vimeo.com/535806259

Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktoriks valiti Timo Steiner. Ta on silmapaistev muusikahariduse populariseerija ja 2019. aasta Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia laureaat. Ta on seni juhtinud Tallinna Muusikakeskkooli.

Hoone esimesel korrusel asub enamik avalikke funktsioone nagu kontserdisaalid, auditooriumid, raamatukogu, kohvik ja ujula. Hoone läänetiivas paiknevad lisaks saalidele ja auditooriumitele balleti harjutussaalid ning administratiivsed ruumid. Muusika erialaklassid paiknevad kahes külgtiivas ning üldharidusklaasid hoone idatiivas. Klasside vahel paiknevad koridori liigendavad puhkenurgad avanevad siseaeda. Fuajee äärde jäävad ühisalad avanevad terrassidena sisehoovi aeda. Lisaks asuvad esimesel korrusel raamatukogu ning toitlustusala, millel on vahetu avanemine ja pääs siseaeda.

Teisel ja kolmandal korrusel asub loomeküla ning neljandal ühiselamu ning kooli elutuba ja köök. Fuajees on domineerivad läbi korruste tõusvad saalide mahud. Kooli sisearhitektuuril on kaks kontseptsiooni - avalik ja kooli pool. Fuajee ja avalik kontsertsaalide osa meenutab kontsertmaja - pidulik ja veidi aukartustäratav - unistus, mille nimel lapsed tööd teevad. Saalid on sümbol pürgimusest, suurtest lavadest, kunstijõust ja väljendusilust. Materjalidena on kasutusel põhiliselt ehedad materjalid nagu puit, betoon, teras, klaas jne, sellele kõigele lisab aktsenti värvikas sisustus.