Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Hiiumaa vallavanem Reili Rand: riigimaja säilitab saarel avalikud teenused

Hiiumaa tulevase riigimaja asukoht

Hiiumaa tulevase riigimaja asukoht

Novembris sai Hiiumaal paika tulevase uue riigimaja asukoht Kärdla praegusel turul, mistõttu küsitlesime selle uudise valguses end varem riigimajade osas skeptikuks nimetanud Hiiumaa vallavanemat Reili Randa, kes nüüd usub, et riigimaja säilitab saarel avalikud teenused ja muudab need rahvale kättesaadavamaks.
     

Esialgset skepsist põhjustas projekti ebaselgus ja eesmärk, eriti oludes kui aastaid, et mitte öelda kümneid oli riigi töökohtade arv saarel vähenenud. Tänaseks on riigimaja nägemus selgem, esimesed näited riigimajadest ka tööd alustanud.”

Mis seisu on Hiiumaa riigimaja projekt tänaseks jõudnud, mis on järgmised sammud ja millal peaks riigimaja uksed avama?  
Oleme Riigi Kinnisvaraga (RKAS) pidanud sobivaima asukoha leidmiseks sel aastal mitmeid kohtumisi ja jõudnud üksmeelele, et sobivaim koht uuele riigimajale on Hiiu tänav 1a ehk kinnistu, kus praegu asub Kärdla turg. Kinnistu kuulub vallale ja on piisava suurusega (3771 m2), et sinna mahuvad nii riigimaja, seda teenindav ja Kärdla keskust toetav parkimisosa ning turupindadeks vajalik maht.

RKAS soovis vallaga sõlmida ühiste kavatsuste protokolli, mille sisuks on koostöö tegemine kinnistule riigimaja rajamisel. Vallavalitsus küsis volikogult volitust protokolli sõlmimiseks 21. novembri istungil. Ühiste kavatsuste protokolliga võtavad pooled eesmärgiks viia ühiselt läbi arhitektuurivõistlus kinnistule parima paigutuse leidmiseks ja parima arhitektuurse lahenduse saavutamiseks nii riigimajale kui turule. Arhitektuurivõistlus korraldatakse 2020. aastal ning arhitektuurivõistluse korraldamise kulud katab RKAS. Riigimaja peaks valmima hiljemalt 2023. aastal. 

Mida võidavad tavalised hiidlase sellest, kui riigimaja lõpuks uksed avab? 
Erinevate riigiasutuste ühte majja kolimine muudab hiidlastele kindlasti asjaajamise lihtsamaks ja mugavamaks seeläbi, et kõik riigiteenused saab kätte ühest kohast ehk nn teenusletist. Samuti, kui läbi aastate on riigi töökohtade arv saarel vähenenud, siis loodame, et riigimajade kontseptsiooniga see protsess pidurdub ning erinevad avalikud teenused jäävad kõikides maakondades kättesaadavaks.

Lisaks seni meile teadaolevate plaanide kohaselt planeeritakse uude riigimajja ka tööruum kaugtöökohtade loomiseks. Seega üheks ootuseks toimuva ümberkorraldusega on ka see, et töökohtade arv suureneb ning üha rohkem hiidlasi saab koju naasta. 

Konkreetse asukoha kontekstis tooksin välja, et lisaks riigimajale saavad arhitektuurivõistlusega uue nägemuse Kärdla turu kauplemispinnad.  

Kui mitmel erineval aadressil ja pinnal tegutsevad täna need erinevad asutused, 
kes nüüd ühte riigimajja koonduvad ehk kui palju inimeste jalavaev tõesti väheneb? 

Valdav osa riigiametitest asub endise maavalitsuse hoones, mis on amortiseerunud ning RKASi hinnangul riigimajaks liiga suur. Lisaks asuvad erinevad riigiasutused veel 3-4 aadressil Kärdlas. Riigimajale asukoha leidmisel on RKAS pidanud väga oluliseks just kaugust Kärdla keskusest nii, et liikumine oleks lihtsam nii jala kui kaugemalt ühistranspordi või autoga tulijatele. 

Kas asutuste ühte riigimajja koondamine on teie hinnangul paratamatu, kuivõrd ligi 2000 erineva e-teenusega e-riigis on inimestel järjest vähem asutusse asja ja enamus asju saab teha netis?

Usun, et hoolimata e-teenuste arengust ei kao täielikult inimeselt inimesele klienditeenindus, niisamuti ülesanded, mida veel lähitulevikus arvutid ei asenda. Lisaks, nagu varem öeldud, on ootus, et uute tingimuste loomine aitab kaasa riigi töökohtade säilimisele maakondades ja loob eeltingimused riigitöökohtade väljaviimisele pealinnast ning kaugtöökohtade tekkimisele saarel.  

Kas teie hinnangul on töötajad valmis töötama kitsamates tingimustes ja vajadusel ka näiteks 
tegevuspõhises kontoris, mida praktiseerib järjest enam sotsiaalkindlustusamet, kus inimestel oma 
konkreetset töökohta väga ei pruugigi enam olla?      

Sellele küsimusele on üldistatult keeruline vastata, sõltub kindlasti inimestest ja iga kontori tingimustest, mis ei pruugi automaatselt tähendada kitsamaid tingimusi. Igal juhul tähendab see muutust ja uue olukorraga harjumist, mis kõigile siiski ei pruugi sobida. 

Te olete varem Hiiu Lehes tunnistanud, et olite kunagi riigimajade suhtes skeptiline, aga nüüd enam mitte. Miks teie seisukoht muutus?
Esialgset skepsist põhjustas projekti ebaselgus ja eesmärk, eriti oludes kui aastaid, et mitte öelda kümneid oli riigi töökohtade arv saarel vähenenud. Tänaseks on riigimaja nägemus selgem, esimesed näited ka tööd alustanud.

Mis ootused, lootused ja hirmud teil on vallavanemana seoses riigimajaga?  
Kuigi kaasaegse büroohoone ning riigi paarimiljonilise investeeringu saarele tulek on tervitatav, on hiidlasena kindlasti oluline küsimus, mis saab täna riigiasutuste kasutuses olevatest hoonetest ning endisest maavalitsuse hoonest. Saarelt vaadatuna on suurim hirm, et hooned jäävad kasutuseta seisma.  
 

Hiimaa riigimaja töökoosolek

Pildil Hiiumaa riigimaja töögrupp: Riigi Kinnisvarast Pertti Neero ja Kärt Vabrit, Hiiumaa vallast Lauri Preimann, Kaire Nõmm, Monika Pihlak, Triin Masing ning volikogust Aivar Viidik.