Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Riia 15 Tartu büroohoone fuajeed hakkab ilmestama klaasikunstnik Rait Präätsa pannoo „Maja“

Riia 15 Tartu büroohoone fuajeed hakkab ilmestama klaasikunstnik Rait Präätsa pannoo „Maja“

Riia 15 Tartu büroohoone fuajeed hakkab ilmestama klaasikunstnik Rait Präätsa pannoo „Maja“

Riigi Kinnisvara korraldas kunstikonkursi ideelahenduse leidmiseks Riia tänav 15 Tartus asuvasse büroohoonesse. Žürii tegi valiku 27 kavandi hulgast ja valis võitjaks klaasikunstnik Rait Präätsa pannoo „Maja“.

Klaasist ja keraamikast võidutöö „Maja“ on mitmekihiline süntees maalist ja reljeefist, mis võimaldab nii detailirohket lähivaadet kui mõjuvat kaugvaadet. Žürii hinnangul on värvirõõmus pannoo kõnekas mitmel tasandil, suhestudes vaimukalt ja veenvalt maja funktsiooni ja kasutajatega. Oma positiivse ja värske lähenemisega kujutab teos „Maja“ ühiskonna ja inimeste mitmekesisust.
 

Maja

Maja

Žürii esimehe Kristi Lõhmuse sõnul on võidutöö ruumiline, värviküllane, väärikas ja kõnetab hoonesse sisenejat. Teose autor on arvestanud hoone ajaloo ja spetsiifikaga ning loonud erinevaid materjale kasutades kõneka teose.

Riia 15 Tartu administratiivhoone fassaad esindab 1960.-1970. aastate moodsat esindusarhitektuuri. Hoone iseloomulikuks tunnuseks on välisseina vertikaalsed eenduvad liigendava funktsiooniga ehisribad, graniit-pesukrohvist seinapinnad ning laiad suure keskmise klaasiga aknad. 

Klaasikunstnik Rait Präätsa käekirja on iseloomustatud väga tabavalt – kasutab klaasi joonistamiseks nagu paberit, maalimiseks nagu lõuendit ja vormib seda kui skulptuuri. Kolmemõõtmelised jutustused on kui klaasi vangistatud maailmad. Kunstnikult on arvukalt isikunäitusi ja osalemisi suurnäitustel Eestis ja väljaspool ning mitmed väga tuntud tööd avalikus ruumis, mille suurepäraste näidetena on Niguliste kiriku vitraažaknad ja Rahvusraamatukogu roosaken.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees hoone sisearhitekt Kristi Lõhmus, Riigi Kinnisvara projektidirektor Kärt Vabrit, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Leena Kuutma, Vano Allsalu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mariann Raisma ja Hanna-Liis Kont ning hääletusõiguseta eksperdina osales žürii töös Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Erik Vest. Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot. 

Teise koha pälvis Margus Tammiku ja Eva Undi roostevaba terasest installatsioon „Planeet“, mis kujutab Tartu linna taktiilse reljeefina mõõtkavas 1:5364. Hoolimata teose hüperrealistlikust olemusest mõjub kujutatu abstraktse ja stiliseerituna. Mitmetasandiline, innovaatiline 3D metalliprinteriga teostatav teos laseb kogeda Tartu linna värske nurga alt, pakkudes seejuures kunsti kogemise võimalust ka nägemispuudega kunstihuvilisele.
 

Planeet

Planeet

Kolmanda koha sai Evelyn Grzinichi keraamiline pannoo „Vool“, mille mänguliselt orgaaniline vorm tasakaalustab hästi hoone ranget vormikeelt. Hoone funktsiooniga hästi suhestuv universaalne kujund sümboliseerib inimeste, ideede ja aja voolu.
 

Vool

Vool

Lisaks märkis žürii ära Eelin Tiidema, Kersti Otu ja Lea Teeääre kavandi „Üle vee“, millest peegeldab kirg nii Tartu linna kui kasutatud traditsionaalse klaasmosaiigi tehnika vastu. Inimesi ühendava silla kujund ja sümbol on meelejääv.
 

Üle vee

Üle vee

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.