Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Ruhnu saarel sai valmis kauaoodatud turvalisuse ühishoone

Ruhnu Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalve ühishoone avamine. Fotod: Reigo Jõe

Ruhnu Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalve ühishoone avamine. Fotod: Reigo Jõe

Täna, 13. juulil avati Ruhnu saarel turvalisuse ühishoone, kus hakkavad tööle päästeameti kutselised ja vabatahtlikud päästjad ning ruumi saavad ka merepäästjad. Erinevate funktsioonidega kogukonna turvalisuse keskuseks mõeldud hoones on korralikult sisustatud õppeklass, avarad ruumid tehnika ning varustuse jaoks ja kaasaegne jõusaal.

 

Kogukonnale äärmiselt tähtsa hoone avamisel osales siseminister Lauri Läänemets, asekantsler Viola Murd, asekantsler Piret Lilleväli, päästeameti peadirektor Margo Klaos, Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, Kihnu vallavanem Egon Vohu ning paljud teised külalised.

 

Siseminister Lauri Läänemets sõnas, et ühishoone avamine Ruhnus on märkimisväärne. „Kaasaegne maja treeningu- ja täiendõppevõimalustega aitab peamiselt vabatahtlikele päästjatele toetuva komando motivatsiooni saarel üleval hoida. Me ei saa ega tohi alahinnata vabatahtlike püsivat tahet kogukonna turvalisusesse panustada. Ühishoone avamine Ruhnus tõestab riigis seatud sihti, et inimeste turvalisus ja kaasaegsed töötingimused on ühtmoodi tähtsad nii pealinnas kui ka väikesaarel – kogu Eestis,“ ütles Läänemets.

 

Päästjad pidid uue ühishoone valmimiseni hakkama saama garaažis, mida küll 2011. aastal renoveeriti, kuid kuhu kaasaegne tehnika siiski vaevu ära mahtus, rääkimata turvalisuse tagamiseks vajalikest lisavõimalustest või kaasaegsetest elementaarsetest mugavustest.

 

„Päästjate nõudliku töö tegemisel on hea töökeskkond hindamatu tähtsusega, eriti arvestades, et meie inimeste tööpõld laieneb. Lähiaastatel on just päästjatel, nii kutselistel kui vabatahtlikel, oluline roll elanike kriisiteadlikkuse ja -valmiduse tõstmisel, et meie inimesed oskaks kriisiolukordades paremini iseennast, oma lähedasi ja kogukondi aidata. Saartel ollakse küll karmides oludes karastunud, ent teadlikkust on vaja tõsta kõikjal Eestis,“ sõnas Päästeameti peadirektor Margo Klaos.

 

Uue, ligi 500 m² kasuliku pinnaga ühishoone esialgse kavandi projekteerisid arhitektid Juhan Rohtla ja Liis Juuse arhitektuuribüroost Kuu OÜ. Ehitusprojekti koostas OÜ ARHITEKTIBÜROO ORUB, vastutav spetsialist Viljar Orub ning autorid Ralf Tamm ja Jane Teresk.

 

. Hoones on jõusaal, pesemisruumid, köök, garaaž ja koht Ruhnu vabatahtliku merepäästeüksuse paadi hoidmiseks. Lisaks on hoones ülema kabinet, õppeklass, laoruumid ja nö voolikutorn, kus saab läbi viia ka õppusi.

 

„Riigi Kinnisvara ASil on au olla osaline Ruhnu turvalisuse parandamises, nii maal kui merel. Mida parem on töö- ja puhkekeskkond, seda paremini saavad nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad tegeleda kõige olulisemaga – inimeste abistamisega. Selle uue hoonega lahendati mitu puudust. Selles on saare ainus moodne jõusaal, korralik õppeklass ning piisavalt avarad ruumid päästetehnika ja -varustuse hoidmiseks, mis tähendab kokkuvõttes uut kvaliteeti turvalisuse tagamisel Ruhnu saarel ja ka merel,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Indrek Henk.

 

Ruhnu Vallavalitsuse vaatest on Päästeameti ja riigi poolne oluline eesmärk täidetud – säilitada ja tõsta vabatahtlike entusiasmi ja motivatsiooni läbi kaasaegsete olmetingimuste, et tagada vabatahtlike päästjate olemasolu ja järelkasv. Seda eesmärki täidab hoone sada protsenti,“ täiendas Ruhnu vallavanem Andre Nõu. „Iga Ruhnu tulijat tervitab enne küla algust päästehoone ja peagi valmiv kiirabikeskus. Seega ammune unistus Ruhnu turvalisuse hoonetekompleksist on täitunud ja edasine on ainult kogukonna enda teha.“

 

Ruhnus on igapäevases valves üks kutseline päästja/komandopealik, kelleks on Heiki Kukk. Ühtlasi on Heiki Kukk ka Ruhnu volikogu esimees. Ruhnu päästemeeskonna moodustavad 13 vabatahtlikku päästjat, kellel on oskused reageerida sündmustele ning kellest saavad ühishoone aktiivsed kasutajad. Ruhnu vabatahtlikud said Eesti vabatahtlikest koos Nõva vabatahtlike päästjatega esimesena suitsusukeldumise võimekuse ja neil on ka liiklusavariidele reageerimise erivõimekus. Lisaks jõusaalile, saunale ja koolitusruumile on väga olulised uude hoonesse loodud tehnika remondivõimalused, kus parandada sõidukeid ja hooldada suitsusukeldumise ning muud päästevarustust. Päästehoones hakkavad valves olema Päästeameti päästeauto ja paakauto. Vabatahtlike kasutada on veel tulekustutusautod GAZ-53 ja GAZ-66 ning maastikuvõimekusega sõiduk UTV. Merepääste poole pealt hakatakse ühishoones talvisel perioodil hoidma Ruhnu SAR kaatrit.